Levimuusika
plaate Viinist, mis Viini raadiole kasutuks osutusid. Olles saadetisega tutvunud,
avastas keegi, et “L ili M arleen ” sobiks päris hästi sõdurisaadete tunnusmeloodiaks,
mida mängida igal õhtul 21.57. Tulemus oli uskumatu. Laul sai populaarseks nii
saksakeelses variandis Lale Anderseniga kui ka inglisekeelses Marlene Dietrichiga.
Vist ainus, kellele laul ei meeldinud oli Saksa propagandaminister Goebbels, kes
väitis 1942 aasta lõpul, et “L ili M arleen” on liiga sentim entaaln e, ega sobi vägede
võitlusvaimu hoidmiseks. Järgnesid sanktsioonid: tähtajatu esinemiskeeld lauljale,
keeld mängida seda laulu raadios, käsk heliplaadifirmadele hävitada kõik matriitsid
mainitud lauluga. Kuid siiski laul säilis. Peale sõja lõppu laulis Lale Andersen seda
endise eduga.)
Alates kuuekümnendatest on enamus lööklaule võrsunud rock- muusikast. Lööklaule
on alati loodud teadlikult, arvestades valitseva enamuse maitset, et oleks kindlustatud