Rudolf Steiner
veebruaril aastal 1861 Austria-Ungari (praegue Horvaatia) linnas
nimega Donju Kraljevec. Suurema osa oma lapsepõlvest veetis ta Viini lähdal asuvates
linnades Steiermargis ja Burgenlandis. Rudolf Stainer suri aastal 1925 Sveitsis.
Steiner õppis füüsikat, matemaatikat, loodusteadusi ja keemiat Viini Tehnikaülikoolis ning
teenis lisaraha samal ajal eraõpetajana Viini ühes jõukas perekonnas. Lisaks kirjutas Rudolf
Steiner teaduslikke artikleid geoloogia ja mineraloogia teemadel Pierers Ensyclopeidale, mida
peeti sel ajal väärtuslikumaiks ja usaldusvääresimaks entsüklopeediaks saksa keeles.
Aastal 1891 kaitses Stainer väitekirja ,,Tunnetusteooria põhiküsimusi" Ph.D Rostocki
ülikoolis. Väitekiri käsitles epistemoloogia põsiküsimusi, eelkõige seoses Fichte
filosoofiatunnetusega.
Aastal 1890 kutsuti Stainer tööle Goethe ja Schilleri arhiivi Weimarisse, kus tema ülesandeks
oli redigeerida Johann Wolfgang Goethe loodusteadlikke töid väljaandele Sophie
annaabi.ee 
