Eesti ajalugu
Esimene nõukogude aasta
21. juunil kogunenud demonstrandid võtsid üle valitsusasutused. Samal õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosesis peaministriga
Johannes Vares-Barbarus. Algas puhastustöö riigiaparaadis, võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte..
Juuli alguses saadet laiali Riigikogu. Ennetähtaegseteks valimisteks loodi Eesti Töötava Rahva Liit, et viia NLile sobilikud isikud riigikokku.
Valimised olid ebademokraatlikud.
Uus Riigivolikogu nimetas Eesti üle ENSVks. Otsustati teostada maareform ning natsionaliseerida suurettevõtted ja raha-asutused.
6. augustil 1940 inkorporeeriti ENSV Nõukogude Liitu.
Seadusandlikus võimuorganiks sai Ülemnõukogu, kelle ülesanne oli heaks kiita Moskva korraldused. Täidesaatvat võimu teostas
Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari.
Viidi läbi natsionaliseerimine. Majandus allutusi tsentraliseeritud juhtimisele. Algas tööstuse forsseeritud arendamine. Agraarreformi
annaabi.ee 
