Uurimistöö teemal: Vastupidavustreening
Glükolüütilist võimekust nõudvatel distantsidel võidavad reeglina need, kes suudavad
distantsi lõpul toota enam laktaati ehk teiste sõnadega suudavad paremini säilitada
distantsikiirust. Seega on laktaadi kõrge kontsentratsioon ja hea happelisuse talumine neil
distantsidel edukuse aluseks. Teisest küljest on aga füsioloogiast hästi tuntud fakt, et laktaadi
kõrge kontsentratsioon hakkab inhibeerima (pidurdama) glükolüüsi ja kreatiinfosfaadi
kasutamist, rääkimata aeroobsetest ensuumidest. Järelikult on küllaltki oluline anaeroobne
kasutegur, mis peegeldab laktaadi teket ja muutusi distantsikiiruses. Jooksukiiruse säilitamine
distantsi lõpus on seda parem, mida aeglasem on olnud happeliste produktide kuhjumine
distantsi varasemates staadiumits (anaeroobne kasutegur kõrgem). Treeningu mõttes on
oluline teada, mis mõjutab glukoluutilist võimsust ja mahutavust ning mis glükoluutilist
efektiivsust