Nimetu
Norra ja Soome aladel). Taluperemeestele ja mõisatele oli garanteeritud odav tööjõureserv teenijate
näol. Osa hõivamata maaproletariaadist leidis 19.sajandi II poolel rakendust arenevast tööstusest
Tulemus: kõikides Põhjamaades arenes 19.sajandil uus palgatööliste ühiskonnagrupp nii maal kui
linnades. Sotsiaalsed vahed maal kasvasid.
Põllumajanduse areng põhjamaades 19.sajandil
Individualismi kasv. Rootsi(-Soomes) taluperemeeste sõltumatust kasvatasid tehnilised
maareformid (enskifte 1757---). Iga talu põllud koondati kokku üheks terviklikuks ja talude hooned
viidi oma põldude juurde, sellest individuaalse peretalunduse võidukäik. Moodsa
põllumajanduskultuuri algus, kus iga peremees võib reageerida turumajanduse nõudmistele
erinevalt ja naabritest sõltumata. Samasugused tehnilised reformid ka Taani-Norra aladel 18.-19.
sajandi vahetuses.
Põllumajanduse intensiivistamine
Viljakates piirkondades tulemus saavutati uute ja paremate põllumajanduslike meetoditega