Bioloogiline psühholoogia
„südametunnistus“, „südant ja neerusid läbi katsuma“.
I Teaduseelsed vaated
Hilispaleoliitikum/Neoliitikum:
Kraniotoomia (trepanatsioon): millegipärast tehti pähe auke. Paljud jäid ka ellu. Luu
paraneb, tekib samuti armkude. Milleks augud pähe? Koljusisese rõhu alandamiseks. Silma
põhja vaadates saab teada, kas kolju sisene rõhk on tõusnud. Kolju põhimiku auk (ühendus
seljaajuga). Rõhu suurenedes surutakse aju nendesse aukudesse.
Ensisheimi kolju; vanim teadaolev (korduv ja õnnestunud) trepanatsioon, ~5100-4900
EJv. Bölkendorfi kolju; trepanatsioon, ~1940 EJv.
Edwin Smithi kirurgiline papüürus, ~1500 EJv, koopia ~3000-2500 EJv. Esimene
teadaolev aju kirjeldus. Juhtum 6 (48st), avatud koljumur.
Euroopa kultuuris eri arvamused hinge asukohast ~2500 aastat tagasi:
Empedokles (490-430 EJv) – hing on südames.
Krotoni Alkmaeon (~500 EJv) – hing on ajus, sest nägemisnärvi (tema terminoloogias