Eesti loomastik. Selgrootud
Isastel on tagakeha tipul 2 urujätket (cerci), emastel
mõõgakujuline muneti. Esinevad helitekitamise ja kuulmisorganid. Munad munetakse
mulda, tavaliselt munapakikestena. Peamiselt päevase eluviisiga. Sooja ja kuivalembesed,
enamasti taimtoidulised, harva röövloomad. Elavad puudel ja põõsastel, avamaastikul,
mõned (kaerasori) ka pinnases.
Liikide arv: 20 000, Eestis 40 liiki.
Kirjandus: Albrecht, Z. 1963. Eesti sihktiivalised. Tartu
Alamselts: Ritsikalised ehk pikatundlased Ensifera
Niitjad tundlad enamasti kehast pikemad. Heliaparaat vasaku kattetiiva alusel, kus ühel
soone alaküljel on hambad, parema kattetiiva siseküljel on aga paksenenud soon. Nende
vastastikusel hõõrumisel tekib heli, mida tugevdatakse resonaatori abil (nn tiivapeegel).
Kuulmisorganid eesjalgade säärtes. Heinaritsikas Decticus verrucivorus, harilik
lauluritsikas Tettigonia cantans, kaerasori Gryllotalpa gryllotalpa, toakilk Gryllus
domesticus.
annaabi.ee 
