Zeus
Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist
pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16.
laul, värsid 231235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid.
Õue keskele astudes nüüd valas ohvrit ta, vaatas taevaste poole ja palvetas ning isa Zeus teda
kuulis: "Zeus, pelasgide kaitsja ja valdijas kauges Dodonas ikka-talvises, seal, kus su ennustustargad
on, Sellid, kes ei eal pese jalgu ja puhkavad maaemal paljal!" [1]
Zeusi armukesed ja järglased
Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma
armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena (vaata Leda),
vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana (vaata Danae). Tema naineHera aga veetis
suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera