Indoeuroopa rahvad, Hiina ja India
rändkarjakasvatajad. Suuremateks jõgedeks on Huang He (kollane jõgi) ja Jangtse.
Põlluharimine sai Hiina suurte jõgede orgudes alguse V-IV at. eKr. ajal (hirss, riis). Hiinlased olid maailmas
esimesed, kes hakkasid siidiusside eritisest tootma siidiniiti ja kuduma siidikangast. Siiditootmine oli hiinlaste
monopoliks.
Riikide kujunemine Hiinas
III-II at. vahetusel eKr. hakkasid Huang He piirkonnas kujunema linnriigid. Vanimad kirjalikud säilinud allikad (nn.
ennustustahvlid) pärinevad nn. Shangi dünastia ajastust (17-11 saj. eKr.).
Peale sõdivate riikide ajastut (5-3. saj. eKr.) väljus võitlusest võitjana Qini riik, mis hävitas ja liitis endaga ülejäänud
riigid. Sellega algas Hiinas keisririigi ajastu. Qini dünastia valitses Hiinat 3. saj. eKr. ja selle rajajaks oli Shi Huangdi
(e. Esimene Keiser). Hiina keisri võim oli piiramatu:
1) Teda peeti ,,Taeva pojaks".
2) ta oli riigi kõrgeim seaduseandja.