Shangi aegadest on aga säilinud palju esemeid ja nende seas kirjutisi pronksnõudel ning ennustusluudel. Riigid võitlesid omavahel maa pärast, kuni Shangi kuningad saavutasid võimu Põhja-Hiinas ja rajasid suured linnad. Talupojad kasvatasid vilja kõigile ja käsitöölised valmistasid pronksist, siidist, nefriidist, savist, ja teistest materjalidest tööriistu, relvi, rõivaid, ehteid, ja majapidamisriistu. Kuninglik pere elas müüridega kaitstud lossis koos nõunike ja ennustajatega. Kui kuningas suri, ohverdati teenreid ja loomi temaga koos taevaminemiseks. Zhou dünastia Sõjakad Zhou hõimud Weihe orust Loode-Hiinas vallutasid Shangi alad ja rajasid dünastia, mis valitses üle 800 aasta. Zhou valitsejad laiendasid Shangi kuningriiki ja andsid maid oma sugulastele ningi nõunikele. Algul olid ülikud ustavad Zhou kuningatele, kuid ,, kevad- ja sügisperioodil ,, ning ,, võitlevate riikide ,, ajal kogusid
Seisus Druiidid olid ühiskonnakiht, samal ajal ka ühiskondlik-poliitiline organisatsioon, neil oli oma hierarhia. Nad olid väga tugeva üksmeelega organisatsioon. Tundus olevat tugev kooskõla, kõrge ühiskondlik staatus, tugev poliitiline võim. Druiidide ideoloogia on omamoodi iseseisev teoloogia. Diodoros Sitsiiliast räägib druiidide poliitilisest autoriteedist, nende võimekusest ära hoida sõda. Nad olid keltide hulgas erakordselt lugupeetud koos bardide ja ennustajatega. Bardid olid lugulaulude esitajad, kes kuulusid druiidide sekka. Kõik allikad rõhutavad druiidide poliitilist võimsust ja erakordselt kõrget positsiooni ühiskonnas. Caesari järgi polnud druiidide seisuse liikmete staatus päritav, astuti vabal tahtel või siis kutsuti ja valiti välja. Igal juhul polnud kinnine seisus. Ükski kelt ei saanud saada druiidiks, kui tal polnud täielikku küpsust ning piisavalt religioosseid teadmisi. Osad vanemad sundisid noori druiidiks
annaabi.ee 
