Ennosaare Ain
pakitud ja valmis ära minema. Nii nad läksidki.
Sulaste maja kus nad endale korteri said elas mitu perekonda ühe katuse all ja polnud puudust
Aini vanustest lastest. Kuid Ain ei passinud kunagi nende sekka, nad olid vallatud, kiusasid ja
karjusid, et üksikus talus kasvanud lapsel kõrvad huugama jäid ja ta kartlikult oma väiksesse
tuppa puges. Seal oli ainus ajaviide katekismus ja lauluraamat. Ennosaarele vend Peedi
juurde, kus ta mõtted ja palav lapse igatsus viibis ei tohtinud ta minna, selle oli ema tal rangelt
ära keelanud. Natukese aja pärast kui Ain oli lugenud läks ta õueukse ette kus ta nägi väikest
tüdrukut, kes sõidutas iseenese suurust nukku, kuid vankril tuli ratas alt ära. Ain ruttas talle
appi, vähe umbusklikult vaatas tüdruk poisile otsa ja lubas tal käru korda teha. Mööda läinud