Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs
,,… Siin ma istund palju päevi, üle pää ja kaela päikses:
päike taevas, päike rohus, päike kaeluses ja käikses.
Tulen jälle, tuuled õlul, raamat kaenlas, kingad kastes,
kauni päeva algus veres, ara õnne õhin astes.
Siin ma istund palju päevi, rohus üle pää ja kaela,
kuni sügis kulutanud jalgtee rohelise paela. …’’
Ernst Ennogi on looduse keskel olekust kirjutanud, see luuletus on saanud nii kuulsaks, et
arvatavasti iga eestlane on seda kuulnud. Jutt käib nimelt ,,Rändaja õhtulaulust’’. See räägib,
kuidas juba lapsepõlves meeldis talle olla üksinda looduses ja mitte midagi teha - vaid puhata
kõigest.
,, Ma kõnnin hallil lõpmata teel
Kesk nurmi täis valmivat vilja,
Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel,
annaabi.ee 
