Eestlane 20. sajandi tuultes Mats Traadi järgi
Sel
ajal valitses sama põhimõte, mis präägugi: kes ei tööta, see ei söö. Süüa tahtis aga igaüks
ning tööd pidi tegema. I tantsus muutis töö tegemise eriti meeldivaks see, et töö, mida
talus tegema pidi, tehti ise endale, kuna maa oli mõisnikult vabaks ostetud. See tekitas
peremeestes erilise armastuse oma maa ja saagi vastu. Suhtumine töötegemisse muutus
ka perepojal Jüril, kui ta oli teada saanud, et temast saab talu uus peremees. Ennine trots
ja viha palgata töö vastu oli asendunud lootuste ja ootustega. Tööd tehti ka IV tantsus,
kuigi mitte lustiga, nagu seda 30 aastat varem oli tehtud, sest vahepeal oli toimunud
kollektiviseerimine ja talud olid kõik kolhoosi all. Tööd ei tehtud enestele ja seetõttu
venis viljapeksu aeg tihti hilissügisesse, sest puudus initsatiiv. III tantsus varjutab aga
viljaprobleemi ja töötegemise käsutäielikkusest tulenev inimesejaht ja sõda. Nii võib
öelda, et 20