vahetamist ära kontrollinud. Mitteformaalsed testid: * Ema-test – Võidakse arvata, et Rimi töötajad (sanitaartehnikud) olid äärmiselt hoolimatud ja mõtlematud, et ei teostanud vajalikke ennetustöid õigeaegselt, enne kui keegi viga võib saada ning antud juhul saigi. * TV-test – Otsuse avaldamine tuletaks kõigile meelde, et õnnetusi võib juhtuda ka nende endi lähedal olevates poodides, kui ennetusi pole ära tehtud. *Lõhna test – See lahend ei “lõhna” juba sellepärast hästi, et juhtunu uurimine on põhimõttes jäätud katki ebapiisavate asitõendite olemasolu tõttu. Ometigi leidis õnnetus aset ning inimene sai natukene kannatada. Teadmata on, kuidas siis kõik päriselt toimus. Ilmselt on süüdi siiski Rimi, kes oli klientide suhtes hooletu. *Teise-nahas-olemise test – Rimi on toimunus peasüüdlane, kuna ei tagatud õigeaegset ohutust
või üldistuse kindel teadmine ei ole võimalik. Juba järgmisel hetkel võib see kontrollimisel vääraks osutuda. Popper armastas näiteks tuua Newtoni mehhaanikat, mis pidas 1687. aastast, mil see avaldati, kuni umbes 1900. aastani kontrollimisele hästi vastu. Aastatel 19001920 aga leiti, et see on ebatäpne, ning seda korrigeeriti relatiivsusteooriale toetudes. Erinevalt Francis Baconist, kes teoses "Novum Organum" laitis teadlasi, kes teevad rutakaid ja enneaegseid "ennetusi", pidas Popper selliseid ennetusi (julgeid põhjendamata oletusi) vältimatuks. Sealjuures aga ei tule püüda neid kaitsta, vaid ümber lükata, et asendada need uute oletustega. Oletused on täiesti õigustamata ja õigustamatud ning pole võimalik kindlaks teha nende tõesust ega isegi mitte tõenäolisust. Avastuskontekst ja õigustuskontekst Popper eristas teadusliku teooria arengus kaht etappi. Teooria konstrueerimine ei nõua loogilist analüüsi