Kuidas porteerida eestlast? Reisides ringi küsitakse tihti meilt rahvust. Mis riigist me pärit oleme võib öelda päris palju. Hoolimata sellest, millised me oleme tehakse meie rahvuse põhjal palju ennetlikke järeldusi. Öeldaks, et eestlane on külm ja ükskõikne ning ma usun, et see on kohati ka õige. Nähes kraavis autot ei jää paljud inimesed seisma. Kuid tekib küsimus miks? Vastus on lihtne! Sest see ei huvita meid ja selline ongi eestlase suhtumine. Tüüpilisele eestlasele ei lähe korda teiste inimeste mured, mis on meie rahvuse juures suur-suur viga. Kui lähtuda ainult iseenda mina-maailmast ei saa miski muutuda ja õhkkond Eestis jääbki pigem negatiivseks.
Tänapäeval peetakse pea igat tuttavat, kellega sa mõned korrad väljas käid või suhtled, sõbraks. Tegelikult on vähesed inimesed sellised, keda sa saad usaldada ning kelle peale sa võid loota. Tihti valitakse sõpru esmamulje (nende välimuse) aga mitte iseloomu järgi. Esmamulje on küll tähtis, aga selle järgi ei saa vaadata, kes on su sõber ning kes mitte. Mõni inimene võib käituda küll hästi, aga sisimas võib ta soovida teisele ainult halba. Samuti tehakse ennetlikke järeldusi kuulujuttude põhjal. Sellest hoidumiseks tasuks ennem inimesega suhelda, et teada saada, milline ta tegelikult on. Enda kogemustest võin öelda, et kui kunagi klassi uus tüdruk tuli, siis levisid kuulujutud, et ta on hästi nõme. Neid jutte kuuldes, kadus mul soov temaga lähedamalt tutvuda. Hiljem, kui me suhtlema hakkasime avastasin, et tegelikult on ta hästi tore tüdruk. Seetõttu ei tohiks inimesi arvustada kuulujuttude järgi, sest need osutuvad tihti valedeks.
Magister 300 1 Tabel 5 Keskmine miinimumsumma haridustaseme ja vastanute järgi Kokku oli enim vastanutest kesk- ja kõrgharidusega (5 inimest mõlemil puhul). Kui võrrelda näiteks keskmisi miinimumsummasid võrdselt enim vastanute järgi (kesk- ja kõrgharidus), siis keskharidusega isikud pakkusid keskmiseks miinimumsummaks 510 eurot, kõrgharidusega aga 32 eurot rohkem. Kindlasti ei saa antud tulemustest teha ennetlikke järeldusi, et põhiharidusega inimesed ei oska säästlikult elada või keskharidusega inimesed oskavad majandada kõige paremini, kuna haridustasemete arv oli vastajate järgi erinev ja selleks, et teha kindlaks, kas haridus ja rahaline toimetulek on omavahel seotud, on vaja lisaks suuremale ja võrdsemale vastajate grupile muid täpsustavaid näitajaid (nt harjumused, sissetulek jne) Statistikaamet leidis, et kõrgharidusega leibkonnapea puhul kulutab leibkond keskmiselt kuus
annaabi.ee 
