Eesti Euroopas - võimalused ja sõbrad
kuid hiljem poliitilisele, kultuurilisele ning mitteriiklike organisatsioonide koostööle. Kõige
esimeseks Eesti Vabariigi välispoliitiliseks saavutuseks võib vast lugeda 1921. aastal liitumist
esimese rahvusvahelise organisatsiooniga Rahvasteliiduga.
Tänapäevase Eesti välispoliitikal on viis peaeesmärki ning nende alla kuuluvad ka alameesmärgid.
Eesti välispoliitika peaeesmärgid on: julgeoleku kindlustatud ja jagamatud, rahvusvaheliste suhete
stabiilsus ja ennetatavus; Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted
ja majandusruum; Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes; Eesti mõjukus ja hea maine ning
demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste
ruum.
Nendest võib järeldada, et Eesti soovib laiendada on julgeolekuruumi ja arendada partnerlussuhteid
üle kogu maailma. Võib ka arvata, et Eesti tuleb suurepäraselt toime kõigi oma välispoliitiliste
annaabi.ee 
