Metsatulekahjud Eestis
95 2009. ja 2010. aastal püsis aga ka
metsatulekahjude pindala alla saja hektari 2009. aastal 59,3 hektarit 96 ja 2010. aastal 24,7 hektarit
(lisa 6). See näitab, et tänu uutele seiresüsteemidele ja pidevale valmisolekule, suudetakse ennetada
metsatulekahjude tekkimist. Küll aga on säilinud raskused laiahaardeliste metsatulekahjude
kustutamisel, kui arvestada, et Vihterpalu suurpõlengus lõõmas tuli 804-l hektaril. Sellistel
puhkudel ei ole erinevatest ennetamismeetoditest olulist kasu, kuna tulekahjusid soodustavate
ilmastikuolude tõttu võib põleng vähem kui hektariliselt maa-alalt tuletõrjujate kohalesaabumise
ajaks olla levinud juba kordades suuremaks.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti liigub metsatulekahjude ennetamises õiges suunas: metsapõlengute
arvu ja pindala on suudetud vähendada. Jätkuvalt peaks aga tegelema suuremõõtmeliste
metsatulekahjude kustutamise probleemiga. Samuti peaks Eestis karmistama karistusi, mis on
annaabi.ee 
