"ennesearenguks" - 1 õppematerjal

Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses

vaene. Vastupidi, on ta enesejõukas ja sõltumatu. Filosoofi jaoks on arukas mees pole midagi kaotanud, kui ta ise on endal alles: Tema tsiteerib Tibullusi: „In solis sis tibi turba locis (Üksildates kohtades ole ise endale rahvahulgaks)“ Montaigne (1984: lk nr 335). Montaigne’i mõttes üksindus on vabadus. Montaigne ei poolda inimeste kinnisust ega eraklust. Vaid tema arvates, üksiolek on inimeste eest pagu, et mõelda ja analüüsida oma elu; see on koht, kus on võimalused ennesearenguks ja oma „Mina“ rikkastumiseks. „ Tuleb varuda endale tagakamber, mis oleks täiesti omaette, täiesti segamatu, kuhu paigutame oma tõelise vabaduse ja seame sisse oma peamise varjendi ja üksindusnurga. Selles tuleb pidada igapäevaseid vestlusi iseendaga ja olla nii omaette, et ükski kokkupuude või ühendus muuga ei leiaks aset; mõtiskella ja naerda seal, nagu poleks naist, poleks lapsi ega vara, nagu poleks maja ega teenreid, et juhul, kui tuleks nad