F.R.Kreutzwald
milles Kreutzwald nimetab end esmakordselt Viru laulikuks.
1853 lõpuks valmib Kreutzwaldil, pärast katsetusi kirjutada proosas, ka
eepose "Kalevipoeg" esimene luulevormiline redaktsioon "Kalewi-poeg"
("Alg-Kalevipoeg"). Teos takerdus tsensuuris ja ilmus oluliste
ümbertöötamiste järel viies vihikus ÕES-i teadusliku väljaandena
"Kalewipoeg, eine Estnische Sage", eesti ja saksa keeles 18571861.
Eepose rahvaväljaanne, "Kalewi poeg. Üks ennemuistene eesti jut
Kaheskümnes laulus" ilmus Soomes, Kuopios 1862. Soovides kaasa
aidata teose levikule avaldas Kreutzwald rahvale mõeldud raamatukese
"Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869), milles selgitas
eepose põhisündmustikku lugude kaupa.
1860-te I poolel jõudsid lugejate ette tõlke- ja algupärast luulet
sisaldavad luuletuskogud "Angervaksad" (1861) ja "Viru lauliku laulud"
(1865). Hilisemas eas iseloomustab Kreutzwaldi loomingut süvenemine
annaabi.ee 
