Kaasaegse maailma sõltuvus naftast
USA loobus kulla väljaandmisest dollari vastu. Kõik see tegi importimise odavamaks ja tõi
kaasa nn. kaubavahetuse šoki. OPEC-il ei jäänud muud üle kui hindu tõsta, et konkurentsis
püsida.3 Lähtudes arusaamast, et Bretton-Woodsi süsteemi lõpp tähendas ka Teise
maailmasõja järgse rahasüsteemi lõppu, olid ka muutused maailmamajanduses, sealhulgas
nafta hinna tõus, mõneti paratamatu nähtus.
Naftašoki tagajärjel tõusis naftahind tollal ennekuulmatutele kõrgustele. Paljude
industrialiseeritud riikide majandusi tabas suurim madalseis pärast 1930-ndate Suurt
Depressiooni. See tõi kaasa ka psühholoogilise efekti – hirmunud tarbijad ja tõdemuse, et
tulevikus võib see korrata ning usu, et kriis kestab igavesti. 4 Märkimisväärne on siiski see, et
kuigi nafta hind tõusis, tarbimine ei vähenenud. Põhja – Ameerikas näiteks oli 1970. aastal
tarbimine 15,9 miljonit barrelit päevas ning 3 aastat hiljem oli see kasvanud 18,6 barreli
1