Franz Kafka
Analoo-
giliselt «Protsessiga» areneb «Otsus» seega äärmisse süngusse,
peategelase totaalse kaotuse suunas, kuid Kafka jahe ja jällegi
täiesti kohatult isegi nagu veidralt optimistlik stiil ei luba novelli
lõppedes ühemõtteliselt «süüdlasele» osutada. Novell on nagu
üksainus koletu kärgatus: «Vandenõu!» Kogu lugejale avanevate
vandenõude (isa vandenõu poja vastu, pruudi vandenõu peigmehe
vastu) hullumeelsusest ja ennekuulmatusest hoolimata on Georg
kõigi suhtes, kes tema hukku plaanitsevad, vankumatult surmani
truu. Georg võib olla surmamineja, kuid sammub sinna kuutõbi-
sena, ja püstipäi.
«Otsus» on esimene tõeliselt «kafkalik» novell juba kasvõi
sellepärast, et paljud siin esmakordselt ilmunud jooned korduvad
väga paljudes teisteski Kafka novellides. Milline on siis Kafka novelli
(või «kafkaliku» situatsiooni) tüüpülesehitus? Üksik hukkumisele