Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940
Mitte alati ei lange kronoloogiline vanus anatoomilis-füsioloogilise vanusega ühte. Siin on
suuri vahesid olemas.
Lapse-ea jaotus
Harilikult jagatakse lapseiga mitmesse osasse, mis tingitud lapse füsioloogilisest arenemisest.
1. Esimene lapseiga kestab sündimisest kuni teise või kolmanda aasta lõpuni. Esimesed
kaks nädalat kutsutakse last vast- ehk hiljutisündinuks.
2. Teine lapseiga algab teise või kolmada eluaastaga ja kestab 7-8 a. vanuseni. See on
ennekooliaeg- kus laps vanemate kodus üles kasvab või ka vahel lasteaias käib.
3. Kolmas lapseiga kestab 8-16 a. vanuseni. See on kooliaeg.
Lapseiga lõpeb valmimis-, sugulise küpsemise ehk puberteedi-ajaga.
Kasvamine
Selle all mõistame harilikult lapse pikkuse ja raskuse juurdevõttu. Pikkuse ja raskuse
kasvamine on igal lapsel oma iseärasustega. Sündides on lapse kehapikkus harilikult umbes
50 cm. Esimese eluaasta jooksul pikeneb laps 20-25 cm võrra. Viiendal eluaastal on lapse
pikkus 100 cm