Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Järvel on suur vee-, kala- ning puhkemajanduslik tähtsus.
Vesikond – koos Peipsiga 47 815 km2 – jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27 264,
16 240 ja 4311 km2), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku
suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid),
Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi.
Lame nõgu, milles Peipsi asub, hakkas kujunema juba enneKesk-Devonit. Nõo nüüdisilme
pärineb jääajast, ta on tüüpilineliustiku kulutusnõgu. Viimasest mandrijääst vabanes nõo
lõunaosa ligikaudu 13 000 14C-aastat tagasi, pärast seda on nii järve veetase kui ka kontuurid
suuresti muutunud. Holotseenialguse Väike-Peipsi oli nüüdisjärvest oluliselt väiksem. Kuna
Peipsi nõo põhjaosa kerkis lõunaosast kiiremini, hakkas Väike-Peipsi vesi valguma lõuna
poole ja järv laienes