Tõde ja Õigus II Terve tekst
taskus, mis sarnaneb ennem tahvlilapiga kui taskurätiga. Nõnda siis tähendab oli Indrekul õnne,
et Ramilda talle kätt ei sirutanud.
,,Ikka veel," kohmas Indrek neiule vastuseks, nagu oleks tal häbi, et ta veel pole siit ära läinud.
,,Lõikate ikka veel leiba ja murrate tassidel kõrvu, mis?" küsis Ramilda juba lihtsal ja kodusel
toonil, nii et Indrekul hakkas äkki palav.
,,Pole enam midagi murda, juba kõik murtud," vastas Indrek, mille peale Ramilda naerma
hakkas ja ennatult lauaservale istus.
,,Ega siin kedagi ei ole?" küsis ta.
,,Kõik on tunnis peale minu," vastas Indrek.
,,Jumal tänatud!" ohkas neiu, nagu pääseks ta mõnest raskest koormast. ,,Kas olete mind ka
mõnikord meele tuletanud? Mina teid olen. Võõraste keskel hakkas mõnikord igav ja siis ütlesin
ma endale: mõtlen õige kodust ja sealseist inimesist ja nõnda mõtlesin ka teist. Mis te arvate,
olen ma väga muutunud? Ütelge salgamata, mis te arvate. Olen ma kõhnemaks läind? Ja
vanemaks
annaabi.ee 
