Tarbimisühiskonna diktatuur
Sageli ei olegi meile seda "jama" tegelikult vaja. Aga tootjal on vaja, et meil
oleks vaja. Ja see kihk mitmesuguse nänni järele on osa tarbimisühiskonna
normidest. Et osta, on vaja raha, sageli lähevad noored tööle, et saaks jälle poest
omale kogu seda "jama" osta. Võib juhtuda, et noore töö mõjub tema ja
tarbimisühiskonna suhetele hoopis pärssivalt. Piirab noore aega niisama ostelda ja
ringi trallida, st üle tarbida. Või vastupidi, tekitab noores ennastunustamatu rahahimu,
mis hiljem võib muutuda. Pean silmas, et arendatakse tarbimisühiskonna poolt
muditud väärtushinnanguid, kus aegajalt unustatakse igasugune inimlikkus.
Samamoodi võib praeguse tarbimisühiskonna mõjude arvele panna ka
inimeste väärtushinnangute muutumise ja mitmesuguse halva käitumise. Inimene
võib asjade ihalusest hakata käituma omakasupüüdlikult ning mitte teistega
arvestama. Asjad muutuvad inimese sisemusest tähtsamaks jne. Iseseisvus ju seegi,
annaabi.ee 
