Euroopa Liidu naabruspoliitika
tuleb oma assotseerumis- ja vabakaubanduslepingute eeliseid kannatlikult
ja tõhusalt selgitada riikidele, kes on ooterivis integreerumisel Euroopa
Liiduga. Brüsselile on saanud selgeks, et kui ta seda ei tee, võib Moskva
püsiv pealetung kaubanduspiirangute kujul või energeetika-alase survega
vastavate riikide assotseerumisprotsessi isegi ummikusse ajada.
Kõnealuse Moskva surve kahandamiseks on Brüssel nüüd katseliselt juba
rakendanud Euroliidu siseturu ennakavamist riikidele, kes pole veel
jõudnud sõlmida vabakaubanduslepinguid Brüsseliga. Nii toimis Brüssel
näiteks Moldova ja Gruusiaga. Nüüdseks on Brüssel jõudnud ka
arusaamisele, et on vaja jõudsalt liikuda edasi viisarežiimi
liberaliseerimisega. Samas ei välista Brüssel kaubandussuhete määravat
tähtsust oma partnerriikidega koostöös. On ju tõsiasi, et EL-iga
assotseerumisleping on igale riigile ilma ulatusliku
annaabi.ee 
