Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad
sün, süm, sül (syn `koos, kaas, ühis') sün/kroonne, sün/onüüm, süm/bioos, süm/foonia, süm/meetria, sül/logism
teek (thk `hoidla, kast') karto/teek, disko/teek
tehno (techn `kunst, meisterlikkus') tehno/talitus, tehno/võrgud, tehno/loogia
tele (tle `kaugele, kaugel') tele/gramm, tele/paatia, tele/viisor
termo (thermos `soe') termo/meeter, termo/staat, termo/karp
tetra (tettares `neli') tetra/loogia, tetra/pakend
tri (tri `kolm, kolmik') tri/loogia, tri/ennaal
öko (oikos `maja, elamu') öko/loogia, öko/süsteem, öko/kriis
Ladina päritolu vanad kaudlaenud on eesti keeles altar, kabel, kantsel, kohver, korter, materjal, meister, mood, müür, noot, oksjon, plaan,
protsent, punkt, tempel, tohter, vigur, vorm, vundament jt. Ning ladina keelgi on paljude aktiivsete prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide
läte:
akva (aqua `vesi') akva/arium, akve/dukt, akva/langist
audio (audio `kuulen, kuulan') audio/visuaalne, audio/meeter
annaabi.ee 
