Histoloogia võimalikud küsimused
ruumid moodustavad primaarse, hiljem sekundaarse luuüdiga täidetud luukanali. Luustumine
toimub nn ossifikatsiooni- ehk luustumisjoonel. Luustumisjoont koos temast distaalsemale jääva
muutuva kõhrega nimetatakse luustumistsooniks – epifüüsiplaadiks. Dünaamilise struktuuriga
epifüsiplaadil saab eristada 4 tsooni:
1. Muutumatu hüalinne kõhr
2. Kõhrerakkude paljunemise tsoon
3. Kõhrerakkude sammaste tsoon
4. Kõhrerakkude lammutus- ja luu moodustumistsoon
Luu enkondraalsed pikikasvu võib kaudselt võrrelda kõhre interstitsiaalse kasvuga.
3. Eksokriinsete näärmete jaotus lõpposa kuju alusel + näited esinemiskohast
Tubuloossed (toruja kujuga lõpposad, näide - merokriinne higinääre), alveolaarsed (mulja kujuga
avara valendikuga lõpposad, näide - alveolaarne higinääre) ja atsinoossed (muljas kitsa valendikuga
lõpposad, näide - kõrvasüljenääre parootis)
4. Fibroblastide ehitus ja funktsioon