Histoloogia võimalikud küsimused
järel toimub kortikaalne reaktsioon, tekib viljastusmembraan, mis ei ole läbitav teistele
spermidele. Spermi pea kontakteerub sekundaarse ootsüüdi pinnaga, spermi ja ootsüüdi
plasmamembraanid liituvad. Sekundaarne ootsüüt lõpetab meiootilise jagunemise, tekib
emaspronukleus. Spermi saba degenereerub ja temast moodustub isaspronukleus. Emas- ja
isaspronukleused liituvad moodustades uue raku, mida nimetatakse sügoodiks.
2. Kondraalne luustumine
Lammutava kõhre asemell moodustavad enkondraalse luu põrgakesed, mille vahele jäävad pilujad
ruumid moodustavad primaarse, hiljem sekundaarse luuüdiga täidetud luukanali. Luustumine
toimub nn ossifikatsiooni- ehk luustumisjoonel. Luustumisjoont koos temast distaalsemale jääva
muutuva kõhrega nimetatakse luustumistsooniks – epifüüsiplaadiks. Dünaamilise struktuuriga
epifüsiplaadil saab eristada 4 tsooni:
1. Muutumatu hüalinne kõhr
2. Kõhrerakkude paljunemise tsoon
3. Kõhrerakkude sammaste tsoon
4