taevasse oma isa taevajumal Anu ette ning rääkis Gilgamesi ülbusest. Kättemaksuks oli härg, kes pidi Gilgamesi tapma, kuid juhtus vastupidi. See ei olnud veel kõik, Istar maksab kätte sellega, et Enkidu sureb haiguse läbi. Gilgames on murest murtud, ta korraldab Enkidule suured matused. Ta nägi, kuidas Enkidu suri ning hakkas mõtlema enda surmale, ta otsustab iga hinna eest leida endale surematus. Kuningas Gilgames paneb selga räbalad riided nagu Enkidul loo alguses metsas olles oli, sest Päikesejumal Samas käskis seda teha. Ta rändab põhjatu mere äärde, kus kõrtsiemand Sidur soovitas nautida elu ja kasvatada lapsi nagu inimestele määratud on. Gilgames keeldus ning tahab endiselt välja uurida surematuse saladust kuningas Utnapistimilt, kes elas üle veeuputuse ja jumalad andsid talle igavese elu. Sidur annab talle õpetussõnu ja paadimees Ursanabi abile jõuab Gilgames kurnatuna üle surmavee Utnapistimi juurde
kallimaks saada. Teades aga, mida Istar kõigi oma eelnevate meestega teinud oli, naerab Gilgames jumalanna välja ja keeldub. Selle peale vihastab Istar hingepõhjani ja palub peajumalal Anul saata Gilgamesi peale taevane härg öeldes, et kui Anu seda ei tee, siis ta ise laseb kõik surnud allilmast välja. Anu on sunnitud nõustuma Istari palvega ja andis härja Istarile. Istar läks ja ajas härja taevast Urukisse. Seal toimus võitlus Enkidu, Gilgamesi ja härja vahel. Koostöö sujus Enkidul ja Gilgamesil hästi ning kui Enkidu härjal sabatüvest haaras, lõi kuningas oma pussi härjale sarvede vahele. Õhtul korraldas Gilgames härja võitmise puhul lossis suure peo. Kogu selle loo peale saavad jumalad üpris pahaseks ja otsustavad, et kumbki, Gilgames või Enkidu, peab surema nende koletute tegude ja puude raiumise eest. Pärast pikka arutelu otsustavad peajumalad Anu, Ellil ja Samas, et Gilgames ei tohi surra ja saadavad Enkidule suure haiguse kaela
annaabi.ee 
