- betooni tõmbetugevust ei võeta arvesse; - armatuuri pinged saadakse antud arvutuslikust pinge- deformatsioonidiagrammist; - betooni survepinged saadakse paraboollineaarsest või bilineaarsest arvutuslikust pinge- deformatsioonidiagrammist; 30. Ristlõike deformatsiooni- ja pingeepüür täisnurkse pingejaotuse korral. Täiendavad eeldused selle kasutamisel ristlõike arvutamiseks (p 2.4). Eeldused: - betooni piirsurvedeformatsioon ristlõike enimsurutud servas -0,0035; - armatuuri piirtõmbedeformatsiooni suurus ei ole piiratud; - armatuurterase arvutussurvetugevust fycd ei võeta suuremaks kui 400 MPa; - betooni survetugevuse avaldises fcd üldjuhul tegur = 1,0, kui aga survetsooni laius väheneb betooni enimsurutud kihi suunas, siis = 0,9. 31. Normaallõike tugevustingimus üldjuhul (p 2.5). e-ektsentrilisus Elemendile mõjuv piki/survejõud, paindemoment normaallõikes peab olema väiksem arvutuslikust 32
Kasutada võib joonisel 2.3 näidatud ristkülikulist pingejaotust. Survetsooni arvutuskõrgust mää- rav tegur ja survetsooni efektiivset tugevust määrav tegur võetakse järgnevalt: = 0,8 kui fck 50 MPa , = 0,8 (fck 50)/ 400 kui 50 < fck 90 MPa ja =1,0 kui fck 50 MPa , = 1,0 (fck 50)/ 200 kui 50 < fck 90 MPa. Kui survetsooni laius väheneb betooni enimsurutud kihi suunas, siis tuleks fcd väär- tust vähendada 10% võrra. Joonis 2.2 - Bilineaarne pinge-deformatsiooniseos Joonis 2.3 - Täisnurkne pingejaotus Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 34 Armatuur Tugevuskontrollil võib kasutada joonisel 2.4 esitatud kahest sirgest lõigust (millest esimene on kaldega = arctan Es ja teine horisontaalne) koosnevat armatuurterase idealiseeritud pinge-
annaabi.ee 
