Uuriti 10 erinevat kategooriat (globaalse kliima soojenemise, hapestumise, abiootilise ammendumise, eutrofeerumise, fotokeemilise oksüdatsiooni, osoonikihi hõrenemise, mürgistust inimestele, põhjavee reostumise, merevee reostumise ja maapinna reostumise potentsiaali. Kuna Norra on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergeetika kasutamisele, siis on biomassil põhinevad koostootmisjaamad üks hea võimalus eesmärkide saavutamiseks. Kuna hetkel on maailmas enimkasutusel fosiilsetel kütustel põhinevad energiaallikad, siis otsitakse alternatiive taastuvate energiaallikate hulgast, mille keskkonnamõju oleks väiksem. Talitlusühikuid on 2: 1MJ elektrienergiat 1MJ soojusenergiat Uurimisel kasutati CML 2 Baseline 2000 Andmebaasid: ecoinvent v2.0 GEMIS 4.5 Puidu jagunemine: Mikro 70%FR 30%SR Väike 70%FR 30%SR Keskm. 90%FR 10%SR Keskkonnamõjude jagumenine erivevates skaalades soojus- ja elektri energia vahel
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puidu tugevusklassid on määratud vastavalt EVS-EN 338:2005 ja liimpuidu tugevusklassid vastavalt EVS-EN 1194:2000. Tugevusklasse tähistatakse tähe ja numbri kombinatsiooniga. - Täht tähistab puidu liiki: C-okaspuit (coniferous), B- lehtpuit (decidous), GL-liimpuit (gluelaminated) (c-kombineeritud, h-homogeene), - Number tähistab normatiivset paindetugevust. Eestis on enimkasutusel järgmised tugevusklassid:C16, C24, GL24h, GL28h. Monoliitpuit C Tugevusklass C16 C18 C22 C24 C30 C35 Tugevusomadused N/mm2 Paine fm,k 16 18 22 24 30 35 Tõmme ft,0,k 10 11 13 14 18 21 ft,90,k 0.5 0.5 0.5 0.5 0.6 0
annaabi.ee 
