Maa geoloogiline areng
aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli
intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle
vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A-
i valdavaimaks kivimeiks on moondekivimid: gneisis, graniitgneisis, kristalsed kildad,
kvartsiidid, harvem marmorid; moondumata süva- ja settekivimid peaaegu puuduvad.
Orgaanilise elu jälgi seni leitud pole, v.a. problemaatiline vetikas Corycium enigmaticum
Karjalast ning ainuõõsseid meenutav Atikokania P-Am-st. Süsiainekogumikud ja
lubjakivide esinemine lubavad siiski oletada organismide olemasolu juba arhaikumis. A-i
kivimid avanevad ulatuslikult Balti kilbil ja Kanadas. A-i maavaradest kasutatakse
ulatuslikumalt rauamaake. Eestis kuuluvad a-i kivimid kristalse aluskorra koosseisu.
Aguaegkonna e Proterosoikumi jooksul arenesid välja suurema osa nüüdismaailma
eluliikide alged.Aguaegkonna ja ürgaegkonnaeluvormidest tuleb esile tõsta