Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
kõrgel ideelisel tasemel. Mis see tähendas ajakirjandussüsteemi seisukohalt? Selle
loosungi valgusel oli võimatu välja anda meelelahutusajakirju selle sõna selles
tähenduses, sest näiteks anekdoodid ja karikatuurid ei saa ju olla väga kõrgel ideelisel
tasemel, anekdoot on siiski küllaltki jumalavallatu. Nalja võis teha "Krokodilli"
variandis, nali pidi olema konstruktiivne, või irvitada täissöönud kapitalistide üle,
mida toonased karikaturistid ka osavalt tegid. Ei saanud olla enigmaatikaajakirju,
kuna ka seal pole ideelisust (mõistatusajakirjad, nt ristsõnad, sudokud jne).
Siit tulenes ka see, et ka laste, noorte ja naisteajakirjad olid väga ideelised. Needki
olid parteiväljaanded, võtame Nõukogude Naine päismikust loeme, et see on EKP
keskkomitee ajakiri. Võinuks ju olla mingi naisteorganisatsioon, aga EI. Sisuliselt oli
esimene pool ajakirjast poliitiline ja teine pool see, milleks ajakirja vaja oli. Need
teemad, mis tõepoolest kaunimat (!) poolt huvitasid.
annaabi.ee 
