Michelangelo
vaid vägilase kehaehitusega gigant, kes patuseid leegitsevas vihas viimse hukatuse poole
läkitab. Viimsepäeva kohtupidamise teema oli eakale Michelangelole südamelähedane: ta
nägi maailmas valitsevat ülekohust ja ebaõiglust ning mõistab selle teosega kohut
inimkonna üle.
Kompositsiooni keskmes ümbritsevad pühamehed noort ja ähvardavat Kristust. Nad
rüselevad Kristuse trooni ees, püüdes tõestada enfale osaks langenud kannatuste suurust.
Nad nõuavad just nõuavad, mitte ei palu õiglast kohtumõistmist. Hirmununa surub
Maarja end poja vastu, aga Kristus tõuseb troonilt, nagu püüaks tema poole trügivaid
inimesi peatada. See ei ole kõikeandestav Jumal, see on Michelangelo enda sõnu
karm ja raevutsev kohtumõistja. Alludes Kristuse käeviipele, tõusevad surnud
maasügavusest, et kohtu ette astuda. Osa neist tõuseb taevasse, teised saadetakse
põrgupiinadesse.