ARVUTIMÄNGUDE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED MÕJUD INIMESTELE.
arvutimänge teevad otsuseid 25% kiiremini, kui teised kes arvutimänge ei mängi (Rochesteri
ülikooli uuringu põhjal). Teised uuringud näitavad, et paljud professioonalased mängurid
suudavad teha otsuseid ning nende järgi ka tegutseda, nad suudavad keskenduda kuuele asjale
korraga ilma segadusse sattumata aga keskpärane inimene suudab korraga keskenduda ainult
neljale asjale.
Videomängud suurendavad lapse eneskindlust ja eneseväärikust. Paljudes mängudes on
võimalik muuta mängu raskusastet. Kui mängu mängida kõige kergemal raskusastmel siis
pideval harjutamisel mänguri oskused arenevad ning ta muutub enesekindlamaks käsitledes
aina keerulisemaid probleeme. Kuna läbikukkumise võimalus on väiksem siis mängur ei
karda vigade tegemist, ta võtab ette rohkem riske ja avastab rohkem, sellist suhtumist on
võimalik üle kanda reaalsesse ellu (The Good and Bad Effects of Video Games;
http://www