piinadest (seadis eesmägi, et see juhtub tema 50.sünnipäeval); enda üle naerda; näha rõõmu pisiasjades. Hermine kohtumine Harryga, paneb Harry tundma rõõmu pisiasjadest näiteks tantsust, mida Hermine talle õpetas. Hermine hakkas domineerima stepihundi üle (natuke). Magiline teater 1. Esimest korda 50 eluaasta jooksul naudib Harry peaoelamust, tajub ühtsuse joovastust, hullumeelset eneseunustust, oskab märgata "kiirgust iseenese käest pääsevas pilgus". Kaotab iseenda, isiksus lahustub. "Ma polnud enam mina." 2. Kohtub taskupeegli Stepihundiga ja kustutab selle. Harry vabaneb hundiks ja inimeseks lõhenemise painest. "Tema elu (nagu kõigi teistegi oma) ei kõigu mitte ainult kahe pooluse, nagu näiteks tungi ja vaimu või pühaku ja liiderdaja vahel, vaid tuhandete,
raha ja võim kuuluvad väikestele ja lamedatele, ning teistele, tõelistele inimestele, ei kuulu midagi. Mitte midagi peale surma," nagu õpetab Hermine. Kogu lootus on igavikul, tõelisuse riigil. Igavikku kuuluvad surematud, kuid ka ehtsa teo peegeldus ja tõelise tunde jõud. Maskiballil jõuab Harry viimaks naudingu ja enesevabastuse müstilise kogemiseni. Ta suudab anduda tantsule ja muusikale, tunneb peoühtsuse joovastust, mis pakub õnnelikku eneseunustust. See on õnn ja sära, millest Harry senini vaid kuulnud oli, kuid mis tal ikka saavutamata on jäänud. Pärast balli on Harry valmis lahkuma sellest maailmast ja kohtama ajatut tõeluse maailma, kohtuma iseendaga. Pablo pakkub talle selleks võimaluse ja võtme: ,,...see on teie enda hingemaailm, mida te otsite. Ainut teie enda sisimas elab too teine tõelus, mida te igatsete. Ma aitan teil teie enda maailma nähtavaks muuta, see on kõik
annaabi.ee 
