Richard Bona Trio tõi Aafrika Eestisse
novat, bluusi ja jazzi justkui kinnitamaks, et maailma muusika on üks suur tervik.
Käesoleva kontserti lavakujundusele ei oldud väga suurt rõhku pandud, sest tegu oli ikkagi
muusikakontsertiga ja inimesed tulid eelkõige kuulama. Nii olid laval vaid üksikud rekvisiidid
(pillid, võimendid jms.) ning esinejad kandsid tavalisi riideid, mitte uhkeid kostüüme. Kava
ülesehitus polnud midagi erilist, kuid toimis suurepäraselt, koosnedes lühikesest
enesetutvustusest, lugude tutvustustest, lõppsõnast ja kordusloost. Esinejad olid juba
pealtnäha väga professionaalsed ja valdasid oma instrumente veatult. Oli näha, kui kiiresti
liikusid näpud kuue keelelisel basskitarril, laia kaelaga soolokitarril ja samamoodi ka pulgad
trummidel. Samuti oskas Bona publikuga hästi suhelda ja see osutus üheks show oluliseks
osaks. Päikseline, samas lihtne ja siiras muusik püüdis rääkida eesti keeles, tegi nalju ning
püsis kogu kontserti vältel rõõmsameelsena.