Erich Fromm - Armastuse kunst - ÜLDKOKKUVÕTE
Seal peitub inimese tõelus, aga selles on ka
armastuse alus. Pidev väljakutse, liikumine, kasvamine. Tunnetatakse, et kogetakse üksteist
lähtuvalt, et inimene on teisega üks, tema on ka enesega 1. Ei põgeneta enda eest.
Annab tõendit suhete sügavus , tundlikkus, jõud. Armastuse praktika- keskendumisvõime
tuleb elada praegu, mitte mõelda, mis järgmiseks tuleb.Distsipliin, püsivus (kiiresti õppides
ei õpita korralikult), ülim huvitatud meisterlikkuse saavutamisest, enesetundlikkus.
Armastuseni jõudmiseks peab üle saama nartsissismist. Siis näeb inimesi sellistena, nagu
nad on objektiivselt. Tuleb uskuda endasse ja teisesse, ka tema võimetesse. Uskumine nõuab
julgust, võimet riskida, valmisolekut välja kannatada valu ja pettumusi.
Igapäevaelu pisiasjadesse tuleb uskuda. Tuleb näha, kus kipub kaduma ja miks näha mõtteid,
millega me usu puudumist arvame, millal juhib käitumist argus ja kuidas argust targutuste abil
varjatakse.