Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
Antud
kirjandussituatsioonis on kõige esimesemaid asju see, et mis lepituse tingis, on see, et
ta tegeleb pagulusproosale tüüpilisele meenutusliku-minevikulise ainesega. Tekstide
põhitegevus toimbu 1930-40ndate Eestis, eriti Tartus. Seda tüüpi meenutuslikkust, mida
lugeja ootas, suutis Kangro pakkuda.
Draama
1968 "Merre vajunud saar"
Kangro on tegelenud kõikvõimalikel ja -võimatutel aladel. Looming võidab elu, kõik on
kaetud unenäo hämara uduga.
Pagulasluule
+ eneseteraapilised funktsioonid: võib avalduda ühelt poolt nii, et kirjeldatakse oma
seisundit ja püütakse seda lahti kirjutada. Teiselt poolt püütakse ennast lohutada.
Kolmandaks kuulutame välja vastupanu. Niisuguseid hoiakuid näeme ka, aga
padurahvuslikku võitlevat hoiakut nii hästi ei silma ei torka. Aga perifreerias on see
tugevalt esindatud.
+ Muutus on seotud kultuuriliste horisontide avardustega: siin tekib pidev paradoks, kus