väga erinevad. Seetõttu pole sümbolism stiil vaid omapäraste teemde ja süzeedega kunstivool. Pierre Puvis de Chavannes, Odilion Redon, Mikaloius Ciurilionis RAHVUSROMANTISM 19 sajandi teine pool kuni 20 sajandi algus. Rahvusromantism on rahvaajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutav kirjanduse, kunsti ja arhitektuuri suund. Rahvusromantism väärtustab rahvuskultuuri ja rahvuspärimust. Levis põhiliselt Põhja- ja Ida- Euroopas. Selle stiili esiletõus oli seotus rahvusliku enesetedvuse tärkamisega. Kunstnikud soovisid näidata oma rahvaste kauget kangelaslikku minevikku, kasutades motiive rahvaluulest ja kujutades uutmoodi kodumaa maastikke. Kui sümbolismile olid tähtsad üksikisiku elamused või ajatud ja üldinimlikud teemad, siis rahvusromantism tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahvaajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena.
ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED 19. sajandil tekkis Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuurilise eripära vastu. Kõikjal toimus rahvusliku enesetedvuse tõus. Seda kõike sellepärast, et rahvad olid muutunud vabadeks, oli kadumas feodaalne killustatus ning paranemas majanduslik ja poliitiline olukord. Tänu nendele faktoritele asusid ka eestlased endast märku andma. Kõik sai alguse pärisorjuse kaotamisest. Samuti oli soodne poliitiline olustik, sest Venemaal oli poleemika baltisaksa aadlike privileegide aadressil. Eestlaste eesmärgiks polnud mitte omariiklus, vaid võrdsed õigused baltisakslastega. RAHVUSLIK ÄRKAMINE
annaabi.ee 
