Humanistlik suund kunstiteraapias
Individuatsiooni võib kirjeldada
kui autentsuse saavutamist, autonoomiat ja enese-aktualiseerimist läbi loominguliste väljenduste.
Kõige tähtsam samm individuatsiooni saavutamisel on arenguline ülesanne, mille läbi õpitakse
olema eraldunud inimene, kes on võimeline kandma koormat oma enese elu eest. See nõuab lõpule
viidud protsessi, mille käigus lahutatakse end märkismisväärsete inimeste sõltuvusest, eriti ema ja
isa omast. Selline eraldumine või iseseisvumine viib tõelise eneseteadvustamiseni, mis tagab baasi
autonoomsuseks. Selline autonoomne inimene on võimeline võtma täielikku vastutust oma elu eest.
Ta võib nautida üksiolemist tundmata üksindust ja meeleheidet. Tal on julgus olla üksi ilma, et
tunneks end kaotsiläinud või hüljatuna.
Kunstilised harjutused, mis aitavad inimesel liikuda tõelise eneseteadvuseni nõuavad osalejatel
kujutleda kriitide või voolimisega talumatut üksindustunnet, mis on põhjustatud lähedase ja kalli
inimese kohalolu puudumisest