Soome ja Rootsi välispoliitika
eraldiseisev sõda.
Rolenc (2013: 10) väidab, et erinevalt Soomest on neutraliteet olnud Rootsi jaoks
vabaks valikuks. Rootsi otsustas neutraliteedipoliitika kasuks ligi 200 aastat tagasi, ajal kui ta
oli arvestatava sõjalise jõuga riik. Soome neutraliteet on olnud aga mõjutatud soovist vältida
konflikti Nõukogude Liidu ja Venemaaga. Tänu selle pikaajalisusel ja vabatahtlikkusele on
neutraliteet juurdunud sügavamalt rootslaste eneseteadvusesse. Rootsis on väljakujunenud
selgelt neutraliteet ja rahupoliitikat toetav avalik arvamus.
Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud hoiduda mõlemast maailmasõjast ja
sõjakahjude puudumine on olnud Rootsi majandusarengut ning heaoluriiki soodustavaks
teguriks. Tänu neutraliteedi ja rahupoliitika mudeli edukusele on Rootsi pärast II
maailmasõda asunud rahupoliitikat propageerima globaalsel tasandil, osaledes aktiivselt ÜRO
Julgeolekunõukogu tegevuses
annaabi.ee 
