LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine
massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu jne.
Olulisemaks võime aga pidada keelt, kui teatud märgisüsteemi. Omapärane
valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused.
Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon,
pausid, poos, naer, nutt jms. (1996)
Oluline roll on eneseteadlikkusel kuna õpetajad peavad olema võimelised
analüüsima oma emotsioone, väärtusi, motiive, mõttemudeleid jne. (Simanson,
2009)
Keele õpetamisel ja töötades kakskeelses keskkonnas lasub õpetajal suur
kohustus end pidevalt analüüsida ja kontrollida, kuna vastutab ta ju lapse soovi
või tahte ees võõrkeelt omandada. Mitte kontrollides enda intonatsiooni, zeste
või miimikat võime väga lihtsalt lämmatada lapses huvi õppida. Aju blokeeriv