Elu pärast surma erinevate religioonide pilgu läbi
hävib, algab igavik. Usutakse, et elu jätkub ka peale surma ning inimene suunatakse
teispoolsuses kas taevasse või põrgusse. Judaism ja islam on lisaks veel käsu-religioonid,
samas on ristiusk pigem huvitatud surematu hinge saatusest teispoolsuses. Katoliiklus lõi
õpetuse teispoolsuses toimuvast puhastustulest ja märterlusest. Kangelassurma pühitsemine
läbib maailmas paljusid kultuure, kuid erilise tähenduse on märtrisurm saavutanud
islamimaades, selle pühades sõdades ja enesetaputerrorismis, kus märtrile lubatakse otseteed
paradiisi.
Erinevalt Lääne ja Lähis-Ida religioonidest on Indias, Hiinas ja Jaapanis sündinud religioonid
palju vähem inimesekesksed. Nende maailmapilt on tsükliline: maailmakõiksus toimib
etappide kaupa nagu inimelugi, seega on isiksus tegelikult osake kõiksusest. Inimene sünnib
valmis maailma. ,,Hindu inimene on nagu riidepuu, millel kostüüme vahetatakse inimese ja
looma riietuse vastu vastavalt karmale