Camus Sisyphose müüt Camus peab peamiseks filosoofiliseks probleemiks enesetappu ,,Otsustada kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele" Ta mainib oma teoses teisigi filosoofe ( nt Nietzchet ja Galieid) kuid peab nende mõtisklusi veidi teisejärgulisteks. Camus arvab, et inimse elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada Väidab, et enesetapul on palju põhjusi- see ka selge sest kui halvad asjad kogunevad võibki viia see enesetapuni, kui lõpptulemus sõtlub siiski inimese enda tugvusest. ,,See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane . Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." Ma arvan, et Camus läheneb asjale liiga ühekülgselt, kuid tema jutus on iva. Ma aravan, et Camust valdab absurditunne ning võibolla ei ole ta elus leidnud kohta. Pascali
polnud nähtud? Miks ei tahtnud ta olla Annale meheks, kui teine teda palus mitte kaastundest vaid puhtast armastusest? Võib-olla seepärast, et Villu polnud just kõige targem mees ning ei suutnud näha oma ninaesisest kaugemale. Ta polnud võimeline läbi kaaluma pakkumise positiivseid külgi, ta keskendus ainult negatiivsele. Samuti tundub nagu oleks mees mõelnud ainult endale, teda ei huvitanud naise arvamus või soovid. Siiski, oli tema enesetapul ka hea külg, ta võitis lõpuks oma isa austuse ja lugupidamise, millest oli ta unistanud juba päeval, mil ta vangist välja sai. Katku Villu oli üks kummaline mees. Ometi peetakse teda raamatus ainsaks, kes vastas tolle aja nõuetele, ta oli teistest peremeestest peajagu üle nii ettevõttlikkuselt kui perspektiivitundelt. Kõik tevad, et ta oleks hakkama saanud Kõrboja peremehena, kuid siiski, see, millega ta hakkama ei
Sterben). Toodud määratlusest tulenevalt on eutanaasia antud võrdlemisi kitsalt, mistõttu siit jäävad välja mitmed teod, mida sageli tuuakse eutanaasia liikidena. Tegemist on mitmesuguste peamiselt kaastundest toimepandud tegudega, mis aga ei vasta muudele eutanaasia tunnustele (nõrgamõistusliku või nõdrameelse surmamine tema mõttetu elu, poolteadvusetu puhtbioloogilise oleskelu lõpetamiseks, ebardist vastsündinu surmamine, abi enesetapul, ravist loobumine tingimusel, et see ei too kaasa surma lähedust, s.t. ei kutsu iseenesest esile patsiendi surma) (2., lk 25). EUTANAASIA LIIGID VABATAHTLIK JA TAHTEVASTANE EUTANAASIA Need, kes tahavad legaliseerida elu lõpetamist meditsiinilistel põhjustel, on alati keskendunud vabatahtlikule (voluntary) eutanaasiale. Patsient nõuab otseselt, et tema elu lõpetataks. Et niisugune palve oleks kasvõi näiliselt siduv, peab selle esitaja kannatama kas talumatute valude all või põdema