"Nana" Emile Zola
Nüüd oli aga Philippe Nana käte vahele langenud ning
Philippe tegi naisele isegi abieluettepaneku. Georges, kes nägi seda kõike
pealt sooritas enesetapu. Nana nõudis Philippelt raha, kuid Philippe pidi
selle saamiseks varastama ning ta pandi vangi. Poiste ema süüdistas
selles kõiges Nanat.
TSITAAT: ,,No ütle, kallis kas see oli siis minu süü! Kui sina oleksid
kohtunik kas sa mõistaksid mind süüdi? Ega siis mina Philippe´i vargile ei
ässitanud! Ega mina seda vaest väikest enesetapmisele ei
õhutanud!...Kogu selles loos olen mina ise see kõige õnnetum. Inimesed
teevad minu katuse all lollusi, piinavad mind, kohtlevad mind nagu teab mis
suli..."
Nana tegi kõik oma asjad rahaks ning sõitis Kairosse. Möödus mitu kuud,
kõik olid juba Nana unustanud, kui äkki leivis kuulujutt, et Nana on
venemaal ühe rikka vürsti ära vallutanud. Levisid jutud tema kahe sõrme
paksusestest kettidest ja briljantidest. Ühel juulikuu õhtul saabus Nana
annaabi.ee 
