Vaimupuudega lapse olemus ja puude põhjused. Väärtushinnangud vaimupuudega inimestest.
enamasti ei ole nad suutelised liikuma ja kui siis vähesel määral ja neil kaasuvad kõigil enamasti lisaks
liitpuudele veel mõni oluline terviseprobleem.
Arengupuudega lastel on enamasi kõigil üks huvitav ja ühine tunnusjoon. Neil on hulgaliselt korduvaid,
stereotüüpseid harjumusi nagu enda õõtsutamine, keerutamine, kohapeal pöörlemine, kätega lehvitamine,
enda ette vahtimine, koputamine, silmade pööritamine ja kõõritamine. Seda liiki käitumist nimetatakse
enesestimulatsiooniliseks käitumiseks. Selline käitumine võib kesta aastaid. Järeldatakse, et kui laps ei
saa väljastpoolt seda sündsast käitumisest, rakendab ta enesestimulatsiooni kuna vajab seda oma
närvisüsteemi elushoidmiseks. Negatiivsemaks pooleks selle juures on see, et sel ajal kui laps tegeleb
enesestimulatsiooniga ei ole ta vastuvõtlik uuele informatsioonile ja blokeerib selle. Stimulatsiooni on
võimalik ka preemiaks kasutada. Lubatakse ka füüsilist ja sõnalist ohjeldamist, et lapse tähelepanu