Luuleesitus
iga hommikut hoides kui esimest,
iga õhtut võttes kui viimast.
Kui oleme koos, siis oleme
Jumala juures,
aegade segases sahtlis
sobides teineteise
kui hõbelusikad,
hingates, hingamata;
kui oleme koos, siis oleme
kõiksus, kirgastus,
kaos.
Suhkur veel sulamata
maailmakulbis suures.
Ja ma armastan Sind, sest
ma armastan Sind.
Milleks kohtuda -
Sa oled minule õhk.
Kõikjal kohal.
Silm läheb sõlme
püüdest vaadelda ennast.
Enesesilmuse sipleb
mõnigi mõtleja vend.
Ära kõnele mööda õest,
ära vaata üle ka vennast:
hukkugu.
Haara ta käest;
teist hoides hoiad ka end.
Taevas tähti nagu kõrbes liiva,
ajus kujutlusi, unes und.
Taevas endaga võib kaasa viia,
kes on vaatamisse unustund.
Inimene vajab imevähe
selleks, et ta hingel hakkaks soe.
Kes on ära tundnud ühe tähe,
taevast sõbrasõnumina loeb.
Armast pole arvutada vaja -
ta ei kordu ega korrutu.
Ainukene terve eluaja