Kirjanduse eksam
valusalt armsat (,,Ma lillesideme võtaks", ,,... sind köidaks sellega ühte, / oh õnnetus
Eestimaa!") võrldeb kord kodumaa-armastust ja -igatsust taru poole teel oleva mesilase
lennuga (,,Ta lendab mesipuu poole"), kord ütleb lihtsalt: ,,Isamaa!/ Sinuga olen õnnetu ma, /
õnnetum ilma sinuta")(,,Sinuga ja sinuta"). Saatuseluules kajastuvad ta enda tundeid, mõtted
ja meeleolud, kõige isiklikumad hirmud ja ängid. Luuletused on ühteaegu pihtimused ja
eneseselgitused; näib nagu elaks autor neis oma valu välja iseendaga kuuldavalt rääkides.
Vähe säilinud armastusluuletused ,,Üle vee" lembelüürilika ilusamaid näiteid. Loodusest
räägib Liiv alati konkreetsete piltide kaudu. Eestilik kõla on saavutatud rahvaluulevõtete
kasutamisega. ,,Luuletused", ,,Väike luuleraamat", ,,Kümme lugu"
· Kutselise teatri sünd, Kitzberg, Menning
· E. Vilde elu ja komöödiad (Pisuhänd, Tabamata ime)